Tsiwurute
Kehate memeuyia
Xatsikate

Tsiwurute

Nierika reutamaiweti kananuyineni, metá kakaiyarixi wa’enieti kanayeikani, matiwamete wahuyé ‘u’axeme. Kwinie tiuyinemetsie tikaweti metá raye’atiwati, kakaiyarita yaaneti metá yuhakieti, haweri tiyuxeiyati, miya timieti hikuri kanitanakimiki, ‘ana ke ri hikuri maiyaya kana’iwamiki, heyemeki naiti ke miti’anenetsie timieme. Mipai maiyá meukahane kanewatiyiximeni, ta’ukitsiema wa’iyari kemi’ane. Nierika tsiere kananuyineni pinite kakaiyarita tuiwame meunenieretika, kimana kakaiyarixi wamaiyá kanetimaimiki metá wahepai tiukaniereti kanayeimiki. Xikiritsie memiyuhekiatani pai mekani’aneneni. Kanixikirawini ya hipati tsikiri pai kani’aneneni miya ‘aneneti raheimá kaniutanuamiki ‘iki yuri nierika kanakikani metá ke memitehayehapana takakaima. Tsiere tsi ‘iki tsikiri mitiumamatiwa kakaiyarixi memuku’utikatsie katinaxaxatani, ‘auxuwimexia mekaniuyu’iniata kakaiyarixi. Hipati hixiapa kaneuyexaxawani wariena pai kanihekiaka matiwamete watsikiri.
Nierika tsiere kananuyineni xikiri, ‘ikiya, nierika, hixi ya ‘auri. ‘Iki naiti niuki miya manuyine nierikatsie kaniyuwimani, maiyá kanihikitini: waiká kaniyunaki’erieka, kuyuati wixárika yeiyarieya mi’ane pai. ‘Iki wewiya mipai kani’aneni, yuri nierika kanihikitini.

Hikuri matsi waiká maiweti kani’aneni wixárika yeiyarieyatsie.
Mukwiexiekariyatsie Mekiku kwieyari meutiyunetikatsie kanixuxuawereni kaxuyatikaiti.
Hikuri kaniutinuiwa Tamatsi Kauyumarie, ‘aku matiari pariyatsie muye’a, ‘ana pai nierika kaniukaxeiya. ‘Ana ‘iyarieya hikuri kanayani mipai ‘aneti kaniyuyetuani matia teweweiyamete wahetsia. Miki mekanitakwani metá yunierika mekana’iwa.
Maxa matiari yukeetate muhayewaxi wana pariyatsie naiti hikuri kaniutiyiraxiani metá kaniutiyiyirani máxa miyu’axetsie.
Wixaritari hikuri mati xiké kapiremieme, ya mekateniyu’enieka metá mekanayuyexeiyani. Mekaniyuha’aritiaka pariyatsie me’eerieti, meyuhiti, metehaye’atiwati, meyuhakieti meyupariyatsitiati waiká tukari. Tatei Matiniere memiye’axianitsie mekanitihitaimakuni metá maxa metá hikuxi ‘iweiyari menitamaikuni. ‘Ipai ke tiyiyu matiwamete yumaiyá mekaniku’axikeni hikuriki. Mipai ri mekanakikani maxa kakaiyarixi metá hikurite. Nierikaki ri meteuyemaiti mekanakikani wahepaitsita katiniuhekiaka meriki mikahekiaretsie mipai tiniu’anekamiki. ‘Aimieme tayeu Wirikuta kanatineikani. Tsiere hikuriki hikuritamete metá matiwamete meuneniereti mekanakikani metá ku witarita mieme mekaniutiheheinitsani, miki witari ‘atiwamete mekaneuyiaka teiteri wa’ikwai tixuawitiwame.

Maxa wixaritari wamatsi kaneuyianeni. Matiari pai kaniyuyetuani teweweiyamete wahetsia hikuri hayuyeitiaka mipai tiuyiku kakaiyari kanayuyeitiani. Mipai matiwamete maxatsi ya tamatsima mekanakikani.
Nierikatsie waiká miraye’uxa maxatsi wa’aawate mekaniu’uitiaka ya maxa pai mekani’aneneni. ‘Ipai katini’aneneni, kewa tsi mieme temexatani, ‘awa, maxa kwaxieya, timaiweti kanayeikani, tsi ‘iitsí mimaiwe pai kaniuyineni ya muwieri.
‘Iki miya miti’anene kename waiká tikema kananuyineni, ‘aku tsi matiwame hayaka kwiti ta marakame kanayani. Kakaiyari pai katinixeiyani, tsi yunaiti maxatsi wahepai mekani’aneneni.

Muwieri waiká tikemati kani’aneni marakame hepaitsita.
‘Itsi hetsie muwieri kaniukuwika, kwixi xure ‘aniya kwaxieyatsie mieme ya yuri werika ‘aniya ya tsiere maxa kwaxieya ya tini kururute mutiyuatika. Tatewarí matiari tsaurixika kanayaní, maxa kwaxieya kanexeiyani.
Mexi marakame hakwika tsiere hapaina muwierieya kanakwikani, tsi kimana yututsima kaniwaku’eiyani, metá tsiere kakaiyari kanayeikani niuki tuayame tatutsima wahetsia metá marakame hetsia. Yumuwieriki ‘auxuwimexia kakaiyarixi memuku’utikatsie kananuyeikani. Tsiere marakate yumuwieriki mekateni’uayemaka metá teiteri mekaniwati’itiwani.

Ya peeti ‘etewiti takiki tsaiyati takwatsi katinitewaka mana muwierite kaneukapirikeni.
Hetsiena marakate yupiinite mekateneukapineni tihaikame: muwierite, teka tukaiyeti (Tamatsi Kauyumarie) metá xikiri nierika ‘iniariyari tixexeiyame. Heiwa ta, kiekatari wana Wirikuta memeta’axetsie, tatsi ri hikuritamete, miki tsiere yuhetsie mekaneixeiyatikani hetsiena mitimaiwetika mekateneukapineni kwiepa mikatipiwa.

Wixárika kiekarieya ‘aikutsitsie kanatinuiwa.
Kwie tiyiratiwame, ‘ukari waniweyame metá kwie yuhetsie nai mitiwima miki xukuritsie mekaniwimarieka. Hipati xukurite kakaiyarixi wawimame kanakikani ‘utaparitsie.
Tsiere, maiweti niawarita mieme kanayeikani, xukuri tiyiratiwame kanayeikani, hetsiena manuhareni metá muka’uxipieni.
Tsiere kakaiyarita tuiwame kanayeikani metá nenewieri kanakawimani. Hestsiena xuriya kanikakwewiwani kakaiyarixi wayuritiwame; tsiere kukate, kuruxite metá xirikaki miranukuwewiyatika kakaiyarixi yuhetsie memipiiní kanihikitini.
Xukurite tukipa miyemane kakaiyarixi muwa miemetexi wa’ikiya kanihikitini, xukurite xexuiti xewiti wa’iwiyame kaneutiweni. Meutiparetsie xukuri ‘iikame kanitahekiarimiki kakaiyari pai ‘aneti kanayeimiki.

Timaiwemekameki, ‘iirí kaniyutawewiwani maxa mi’aaxeki metá yiwikita ‘irawetsixi miwaretaweiyaki Tayeu meme’unie.
Tsiere kakaiyarita tuiwame kanihikitini nenewieri hakapiití. Kanitixurimariwani kakaiyarixi watukari maniereniki metá nenewieriki kani’utikani miyutuamieki.
Mipai, wixaritari yukakaiyarite meteniwaku’axikeni yunenewieri meyetuati, yaxeikía tsiere, meteniwayuritiaka metá yutukari metewayetuirieti meniwa’inieka yukimana memiyuyetuaniki kiekaritsie timieme mayaniki.
Wewiyatsie, ‘iirite mahekiatika kakaiyarixi kaniwakuxatani wa’atiiirí tewiyari memihikitikani pai. Kehate ri memiteu’axixi kakaiyarixi wahepai me’aneneti mekanakikani metá mekaniyukuhekikiatani teté tukaiyeme hepaiiirítsie mekanekawiwani. ‘Ikiiirite teiteri titi mekanihikitini, kakaiyari titi ra’iwaka nierika kanayaaní: kakaiyarixi wanierika.

Ku wixaritari wahepaitsita reutamaiweti kanihikitini.
Tahetía hata kiekame kanihikitini, tatsutía, yiwita, xukurite metá tiyiratiwame. Ku ‘epaati hutakia ‘umu’uti haramaratsie kanatikieka kwie nai ‘anakuwiyati. Miyiwikai waníu xeikía xurawe temai ku mutamii ‘ana ke tayeu rayu’iwaka Mireu’unaxi kanatinuiwa. Tau manukayuyuipiketsie kaniutakwaiwani ‘ana ri kaniukuyiyireni. Mipai xeikía tau katiniyuxeiyani tikuhekiare ya tikuyire, mipai tiyianekaku táxata kanayeikani metá witarita kanayeikani.
‘Aimieme tateteima kuterixi witari kutsimama mekaneuyiaka, tsiere ta taheimá miyuawitsie kiekatari mekani’aneni. Matiwamete Wirikuta kikamete yuheinitsikatsie witari kutsimama mekaniwakuxexeiyani, ‘aku haikiriki memiyukuwewiwa; miki mekanakikani miya me’aneneti yukie mekananunuwani haikuterixi mewa’atiiriwati, mipai titi ri witari kani’axeni metá ‘aixia mitiuyiraweniki.
Maxatsi memiteyuyetuaya hepai mipai tsiere ta tateteima kuterixi mekateniyuyetuayani witaritsie. Kepauka nierika ma’iwa, mikahekiaretsie, kakaiyari kaniwarayeitiwani.
ikiyarite mayehu ‘ipai miti’anenetsie katinihekiaka: niukitsie, huyetsie, niawaritsie, mimierikatsie, witaritsie, tukaritsie metá matiarikatsie.

Hikuritame Pariyatsie memeta’axe ‘uxa mekanetiwawani, ‘aku ‘iteiri Tuimaye’u mexuawe. Mikiki ‘uxataxaki yuhixie mekanayuye’utiwani kimana hekiatsipa mekanikuxatani. Waiká yiki tiuyitikaimeki mekanayuye’utiwani yukakaima mewa’iketi. Heitserie haukuheitikaime, heukutetikaime, tutukirate ya tini tewaxi. Tsepá tinike ti nierikatsie nimiemetini tsiere ta kanaritsie, xaweritsie, maxa ‘awayatsie kani’utiariwani. Tsiere kanayeikani teiteri wa’uxa hikuri mi’utiarienitsie mexika ku yuawi witari kutsiyari mi’utiarienitsie, ‘aku wita neixa mayeikatsie.
‘Iki ‘uxa matiwamete kaniwa’uxatini. Tau ‘ikiyari kanihikitini, kakaiyarixi wanierika kanihikitini, miki titi tsiere, nierika kanihikitini. José Benítez wewiyayatsie, wita mitaxaiye naiti mirayepine katinahekiatani. Wewiya tsiere ‘uxa mitaxaiye kanihikitini. Nierika kanihikitini, niniereme, hixite, xikiri kanayeikani metá tau nierikaya kanihikitini, kemi’ane menuyexeiya, naiti ke tipaimeti wixárika yeiyarieya miti’ane.

Kehate memeuyia

Yeme hixiapatsie ‘uxa xikiraiyeti kanahekiaka hayukatemawieti maxa pai ‘aneti metá ‘uxa taxaiyeti ‘auriena kanakaaní tau pai ‘aneti. Tatutsi Xiweri Timaiweme kanihikitini, meri kiekame kakaiyari.
‘Iki wewiya mitiuteriwarie pai kanahekikiatani kakaiyari maiyaya. Metá tsiere kanayeikani ‘ikiyaya kanayeikani hutati xikirawiti ma’utikatsie kanihixiteyatini metá waiká ‘uxate yutaitá mirayepitika yuwiyatikaiti kanayeitiwani tenite ‘utinawetikaiti. Mipai ‘iki kakaiyari katiniyukuhekikiatani tsiere ta naiti kaniyukuhekikiatani. Miki kanihikitini ‘uxataxa yunierikatsie mihekiata wewiyatsie. Nierikaya kanayehekiaka, mipai tsiere naiti tita mirayepine katinihekiatani. Kakaiyarixi wakiekari kanayeikani.
‘Aimieme hixiteya hutati nierikateya kanakikani, niniereme kanakikani, ‘aku tsi tikemati kakaiyarixi wamaiyá.
Hekía tsi wewiyatsie huyé titi kani’aneni, ‘aku huyé maiweme mihekiata.

Wixárika kiekarieya hauriki kaniyutuikani; ‘ikitsarai, ‘utsí ya tini katirate taheimá miyuawi mituika miki ‘auxuwiti ‘itetuini kaniti’uuka. ‘Aimieme katirate mawariya ‘itetuini kaniutiyiratiwani miyuawi taheimá mieme kanituikani.
Wewiyatsie, Tatutsi Maxakwaxí metá Tatutsi Tawikuni haurite titi mekanihikitini. Miki yuhutati yutawí ‘umeyari mehekiatati taxaiyemeki mekani’utiarietikani. Memikakaiyarixiki maxa muwierieya mekanaka’uitiaka: tserieta ma’uxa mi’ane pai, ‘awate kanihikitini; ‘utata maxakwaxí kananawitiaka. ‘Iki kwaxite Tatutsi Maxakwaxí kaneuyianeni. Miki yeme maxa kakaiyari kanihikitini.
Maxa kwaxieya tsiere muwieri kanayeikani metá Tatutsí Maxakwaxí Tatewarí kanimuwierieyatini. Mipai ri ‘aneti Maxa Kwaxí tsaurixika kanayeikani ya tini marakame niukame metá Tatewarí niukameye, miki niukame kanihikitini, ‘aimieme kwaxieya ku kanayeikani.
Tatutsi Maxakwaxí tsiere tsipeti kanahekiaka Tatutsi Xiweri Timaiweme ‘utatana kana’uka. Niukameya kanayeikani tsi ku huyeyatsie kanaweni niuki huyeyari. ‘Iki huyetsie, muwieri mi’aneni pai, ‘aniite kanakawika niuki ‘akawimati.

Tatewarí wixaritari miikite mematihe kaniwakakaiyaritini.
‘Akuxi tayeu katahekiariwekaku, ‘ana xurawe temai meri mieme tetexi tiiyatikaime xetame kaniutamiiní metá yuyuawime tanetsitiwame metá ‘ukiraixi wahepai mekateniyuhekiakaitini. Kaniwarexirieni metá tai kaniwarayeitiani. Mipai Tatewarí katiniunuiwa, miki tsiere, matiari tsaurixika kanihikitini ya tini marakame.
Matiari mutinuiwaxitsie kapiyukemariniakai takiekari ‘utataiyaki, yeuxu tewiyari ke ‘inawaku kaniukemakariexiani.
Tekata kanatinuiwa metá hiki muwa kanatikieka Tatewarí. Wixárika kiekarieya hixiapayaritsie kanayaní metá waiká maiweti kanayaní. ‘Aimieme Tatewarí takwá hixiapatsie ya katinitiniereni, tsiere tuki taitá metá xirikitá pai kanitiniereni, marakame niukameya kanihikitini.
Tuaxá kiyeyari ‘ikwaiya kanihikitini tsiere tumari.
Wewiyatsie, tai yiwipa kanahekiaka tai witariyari pai ‘aneti; tetexi tiiyatikaiti kuxi ka’axiexiawekaku; tsiere Tatewarí hepai katiniyukuhekikiatani taheimá miyuawitsie pai. ‘Uxa ku hepai ‘aneti mamayatá kanayeneikani maiyaya kuxatati; teetana mirayeneika niawarieya mimaiwe kanihikitini.

Tayeu ya Tawewiekame taheimá kiekame kanihikitini.
‘Ayiweka kaniukahekiare nunutsi ‘ikámiriti, ‘uyekipeti yuyetuaku, kwienie reutamiiweti taipa kaneuyuhianí. Yiwipa hayeyaka kaniutinuiwa Tayeu hapai wana Paritekia. Muwa ‘arú tayeu katiniteriwa.
Tateu mutinuiwaxitsie kwietsie kaniukuhekiare metá kaniukuwani mana ri tiniu’atiyani metá ha kaniukumarixiani tsiere yiwipa kaniutamaaré. Mipai pai tiuyiku hiki miya katiniu’aneni.
Matiari mukahekiarixi ‘ana tsiere maxa kaniu’axieni hikuri kanayaní, ‘aimieme tayeu tsiere nierika kanihikitini, matiwamete metá kakaiyarixi wamaiyá kanayeikani.
Wewiyatsie tayeu taheimá kaniyukuhekikiatani. Kanihekiaka yemuri Paritekiatsie kia heumu’uti ya yemuri Mireu’unaxitsie. Muwierite kanahurieka metá takwatsite. Tayeu yemuri heimá pai kanetineikani. Mu’uyatsie, kipate pai ‘aneneti tau miiyaya kanitanenetsitiwani. Yutaitá, matiwamete metá kakaiyarixi mekanihekiaka, hikurite metá kuterixi mekanaye’uxani.
Taheimá hahekiati metá tsiere tayeu tahetía kanahekiaka. M’u’utana xawatiriyari mitaneika tayeu ‘iyarieya kanihikitini metá tayeu hayaniké. Nunutsi miikamiri kaneuyianeni titi taipa heuyuhiaka yiwipa muyetiatsie.

Xurawetsixi kwaateri memiteha’iwaxi xewá mekanihikitini metá mekanakikani xurawe ximeri mieme metá yiwita mieme mekanakikani. Miki Xurawe Temai ximeri mieme metá xurawe taikai mieme mekanihikitini. Taheimá miyuawitsie paiti yu’iiriteki mekatena’i’iwani yiwitari mewakwitiweti metá tsiere tahetía kiekari mitamatsie ya tini ‘ukalai Takutsi Nakawé, kiekari munanaima muyiwikaitsie, ya tsiere ku hutakia mumu’u hata yiwipa kiekame, ‘aku tayeu mutakwa’a taikai hata heikayunitiwati. Xurawe temai kuxi kakahekiariwekaku ‘iki ku kaniutamiwani tayeu manatineikaniki wana pariyatsie.
Miki tsiere katiniuyurieni xawatiri haiyari mutamii ‘aku tai mika’axiewekaitsie. Yiwikita xurawetsixi waxawatiriya wamiiyá kanihikitini ‘aku tiiritsixi yiwikita kiekatari miwara’i’iwa.
Wewiyatsie, kwateri katira metá kixaurite mekateniupika, tumari metá yaa rayepitikaime. Tatewarí niukieya me’enieti, kename tayeu rayu’iwakame hiki.
‘Iki miya ti’aneneme mete’upiti, Tatei Haramaratsie huyeyatsie meha’uuti, ‘aku matiwameta niereti, tsiere mekanakikani teiteri matiari pariyatsie memanuki, ‘aimieme, Wirikuta mekaneta’axeni kakaiyarixi wamaiyá me’iwatiweti metá tukari mehayewauti.

Haramara tatei kanihikitini, miki tiyiratiwame kanihikitini metá miki naiti hata kanatinuiwani. ‘Ayeripa metá tetexitsie ha mirayewaya ha haitsiyari kananutineikani hai wewieti; metá kwi tetiata ha muyehapanetsie haixatetsie paiti kanetineikani, harakunate mukumanetika wixaritari wakietsie.
Tete tuxati haramaratsie matiwe Waxiewe titewati San Blas, Nayarit, mana pai mekaniyuti’aitani, miki Tatsutia katinixatsitireni. Mana tsiere kiekari kanatinuiwa, tsiere yunaiti kwiepa memiteu’uwa.
Matiari paiti mana ‘ewixi mekanatikiekaitini, memiyutawitsie mekana’iwarieni taheimá kiekatari xurawetsixi mekaniwara’iwa.
Tetiata, tetexi, kiyexi hapa miye’u tsiere ha mukumarixia miki mekanihekiaka meripai kiekatari ‘aku tayeu mutinuiwaxitsie mitiukuwatsie.
‘Iki temitekuxata yiwipa mieme, witarita mieme metá mitiutiyiyiratsie, miki mitiuyiwitsie kiekatari mekanihikitini, miikite memanu’uwatsie, ‘aku ’ixiarata ya mira’iititsie memanuyehake.
Tetiata tsiere katineyetewaka Kimikita ya ‘irawetsixikie. Memite’uyukaparewieki ya memite’uyemateki tsiere memiteutaweiyaweki ‘aimieme wixaritari yu’iwaama wahepai mekateniwaxeiyani.
Tatei Haramara ku huta mu’u mexeiya kanihikitini hata yiwita kiekame, ‘aku tayeu mutakwa’a mukuyiyiretsie metá Mireu’unaxitsie kanitatuayani ‘uxa’arieka mukuhekikiaretsie.
Wewiyatsie wiikí mariweti metá maxa ‘awaya kananakeka. Taitana metá waritana waiká memiteu’uwa mekaninuiyani metá xatsika wahetsie kanayenunuiwani.
Tserietana, Tatewarí hetsie ‘utaneeti, haikakia ‘umiitsiti kanahekiaka teté Waxiewe matiwe hepai ‘aneti; metá ‘uxa túxameki miwaranaatiká, ha kwaimuxari kanihikitini ‘aku hetsiena ha mirayewayatsie kwiti ta haitsiyari taheimá pai kaneutikikani.

Takutsi ‘ukari wakakaiyari kaneuyianeni metá miki matsi meri kiekame kanihikitini. ‘Iwaya ‘ukilai Tatewarí kinaya kanihikitikaitini.
Meripaiti, ‘iki ‘ukalai ‘axa timariweti Takutsi Nakawé titewati ya wai piniti, miki katinini’akaitini ‘ewixi memu’uwakaitsie, ‘aku ‘ewixi ‘emeutiiti teiteri mewakwa’ati. Takutsi meri matsi kaniukaheitiaka kwitiwata ke Tatewarí, kaniutatunuwakaitini, xeikía ta kapiraye’atia metá ‘axa katiniuka’iyarikaitini, hayu’eriyati metá kwinie rayu’iiwieti nawaki kanitariwewekaitini. Xurawe Temai Nakawé mimaariwe kaniutamiiní metá kanimiení Takutsi xeikía kanayeitiani, ‘aku kakaiyari tiyiratiwame. Nakawé mimariwetsie ‘iteirite metá tewaxi mekanayenexiani. Xapawiyeme Nakawé kani’iteirieyatini. ‘Iitsi kanexeiyani metá kimana kaniku’itsipaneni tsiere kimana ‘iteirite kananuku’uitiwani, nai katinanukuyiratiwani. Witarita maye’axetsie, tawari mariweti Nakawé kanayeikani ‘aku meripai mi’anekai pai. Nakawé pai mi’anenitsie Nairi ‘iwaya kanayeikani, ya tini tai meripai mieme mika’axiewekaitsie. Nakawé ‘axa mitimariwe nai miranukuyiratiwa metá ‘axa mitiuka’iyari Nairi, tai wiyeri, miki matiari memiyukuwiti mekanakine.
Wewiyatsie, Takutsi xukuritsie kanihekiaka ‘aku kiekari mutama, xukuri hepai katiniyiratiwametini.

Watakame tsiere Timuxawi titewati, matiari mutiwataxi kanayaní. Miki xeikía kaniukuwikweni memutihautsie ‘aku Takutsi hainekaku memutihautsie. Kanuwa mukateetsie matiari meri ‘uká kaniukuwitixiani, metá yunaiti mekuteeti wixaritari mekaniwarayenetiani, miki kiekari matiari watsiya mekaniukamaní.
Tsiere, Watakame matiari mitiukamaritaxi kanayaní tsi miki yu’auxuwime ‘ikú teiyari kaniwarukuwitini, ‘aku ‘ikú ‘auxuwiti yiki ‘aneneti miyu’exime wixaritari wahetsia. ‘Etsame metá ‘étsiwame mati mipai mekateniyu’enieka yuhetsie mekawiti yutukari mekanayewauká.
Wewiyatsie waiká mirayepine mipai wa’ati katinikuxatani, miya miti’aneki waiká kanahekiaka tateteima ni’ariwamete wa’aurie. Wa’ati Watakame manuyeikani pai kanekuyineni xatsika yiwipa mieme metá kwie heimá raxaxatati kename ‘aku meri kiekame heuyiane, nuariekame, watakame metá kakaiyarixi miwarayexeiya.
Yiwipa kanahekiaka neeni ‘aneti ‘aku Tatei Haramara taitá; tsiere hatineeximeti Tatei Yurienakatsie, haramara kwaimuxarieyatsie ‘uka’erieti mitiutihauritixitsie mitiuyi hepai tsiere hiki wixaritari memiyía pai haramaratsie mekaneta’axeni yuyeiyá me’uweiyati. Watakame tihutame katiniuweiyani kwiepa, miraku’etsitiretsie metá ha mitiutiyiratiwa. Tsiere hixiapa xukuri heimatsie kanahekiaka Takutsi ‘aurie, tsiere hetiana nierika mitikema, kakaiyarixi wamaiyá watserieta kanahekiaka. ‘Awá kanaka’uitiaka, kakaiyarixi tiwapini. Ku warita mumietsie ‘iyaya kanakuweni, matiari ‘iyaya.
Kwiepatsie matsi waiká kaniyuhekiatani. Mana, xirikite metá yemuri meuti’utsie, Watakame yuwaritsie ‘ikú kanatikiní.

Tateteima witaritsixi, Tayeu ‘iitamama, mekanitinuiwani haikuterixitsie wana haikiri mitineikatsie pariyatsie metá witari mekanakikani witarita mayanitsie.
Tatei Ni’ariwame matiari ku witari mutinuiwaxitsie ‘auxumemexia kakaiyarita hakunuaka ri kaniyianemiki metá yuhepai ‘ane kaniukuhayewa kakaiyarixi yu’auxuwiti memuku’uixiatsie ‘aku tateteima ni’ariwamete ya tini witari teteimama memuku’uixia. Miki mekanihikitini: Tatsutia mieme Tatei Kewimuka kanihikitini, Ta’utata Tatei Haitsi Kipuri, Tatserieta Xapawiyemeta, Tahixiapatsie Tatei ‘Aitsarika, Taheimátsie Tatei Matiniere mana wixaritari Wirikuta kikamete menitihitaimani.
Taheimá nuiwakate mekani’aneni metá memaiwetikaiti matiari paiti mitiuyukatsutiatsie. Metá witarita mayeikatsie naiti tawari hekwati katiniyukatsutsutiwani matiari mitiuyí pai metá tsiere Tahetía timieme katiniyutihekwariyani.
Wewiyatsie waikawa mexia mekanahekiaka, haikakia mekanihekiaka: Taheimá, Tahixiapa, Tahetía.
Yiwipa ‘utata muka’axetsie mekanahekiaka Haramaratsie metehawiyati. Tatei Haramara taitá mekanahekiaka ‘anateyatia metá yekarauyatsie hayewiti waiká haatari mekanahekiaka Tateteima meyuxatati.
Yiwipa metá kwiepa herie miki taitá yuhutati matsi ‘aixia waiká mekatenihekiaka, xewiti xeime taitá. Memutihautsie tiutaneetikaiti mana Watakame ke mitiuwikweitsie raxaxatati ‘aimieme Xapawiyemetatsie kaniutaneeka, miki taitá ta Haitsi Kipuri kanahekiaka Ta’utata mieme.
Minuiwanekaitsie metá ku witari tsimipekaitsie, mana Tatei Ni’ariwame kanihekiaka, ‘aku tserieta meukayunetikatsie metá huyeyari Taheimá miyuawitsie paiti kaneutiyuneni.
Taheimá pai ri ‘awate haka’uitiati kanihekiaka metá maxa nierikaya Tatei Matiniere ‘utaneeti, ‘aku kakaiyari witari Taheimá mieme.

Tatei Yurienaka kwie kanikakaiyariyaritini.
Takutsi tiyiratiwame metá ‘imiari neikame, Takutsi kwie kaniutinuiwitiani yumimixiki naiti ‘iteirite katinanuku’uitiwani.
Miki kwie hetía kaniutaneeka tsi muwa yirariyaya kanatineikani. Tsiere ta kwie heimátsie mieme kanihikitini. Tsiere ta Tateteima wahatsie kanikawieka, wixaritari yumawariki tukarieya mekanayewauká, mawari xuriyaya, metá heiwakia maxa waiyari ‘imaiyariekame mekanikumikwani.
Wewiyatsie, Tatei Yurienaka kwie heimatsie kanahekiaka. Yiwipa ‘uyewieti haramara kwaimuxari mata’atikatsie paiti kanihekiaka miki yuhutati mekayutaunieti. Kwaxite kana’uitiaka metá maxa ‘awateya kanaka’uitiaka ‘aku tsi kakaiyari kani’aneni, metá tsitsiteya kanihekiaka, tikemati tiyiratiwame kanihikitini.

Matiari ‘uká muhekiarixi Watakame ‘iyaya kanayaaní, matiari mutiwataxi. Miki matiari teiteri memiyukuwiti mekanihikitini, wixaritari wakiekari makate mekaneuyiaka. Tsiki meuyiwi ‘akuxi ‘uká kahayeiwekaku, Watakame kanuwa mutawewitsie makayá mitiutihauritixitsie Takutsi Nakawé ya hainekaku. Kanuwa makanuatiyatsie Watakame katinetimaaní kename tsiki yunawiyari hanutihinati ‘uká hayeikakai. Miki nawiyarieya ‘utihurieka taipa kaneiwiwirieni, ‘ana ri tewi ‘uká kanayaaní. Meyunaiti metiteeti ku witari ‘uká nunutsi mekaniutinuiwitiani metá xutsi ‘ukí nunutsi. ‘Aimieme miki ‘ikú teiyaritsie kaniutaneeka, ‘ikú ‘iimarixi meyu’auxikame kaniwateitini, Watakame ‘iitamama.
Wewiyatsie xiriki taitá tsiki meuyiwi kanihekiaka Yiwipa. ‘Uká matiari mieme kaneuyianeni. Yiwipa kwienie katineuyeweka, tsi miikite kaniwaranutuayani ha tetiata miemetsie.
‘Uká matiari mieme kanahekiaka tsi ‘uká nunutsi Ni’ariwame teiyaya kaneuyianeni, ku witari. Naimiti kanahekiaka yumu’uki wetikaiti.

Máxatsi kakaiyarixi tamatsima mekanihikitini, Tayeu niwemama metá tsiere tateteima. ‘Iweiyari mutamaanitsie wahetsie kanitaneekamiki. Miki matiari kakaiyarixi mekanakine meyu’auxuwiti teweweiyamete ‘awatamete wahetsia mekaniyuyetuani. Wa’iyari hikuri kanayaní ‘awatamete memitikwaaniki metá kimana hekita maiyaya memikaxeiyaki. ‘Aimieme yunaiti kakaiyarixi máxatsi wahepai me’aneneti mekanahekiaka. Wewiyatsie, yeme nierika ‘utata hetiatsie mekanahekiaka máxatsi matiari miemetexi haramaratsie mehatineikati yiwipa. Kwie heimá me’uhuuti maxa wíniyari hepa me’eerieti, ‘aimieme mana hikuri kanihekiaka.
Taheimá miyuawitsie, nierika heimá tserietanatsie mana Maxa Yuawi kanahekiaka. ‘Iki maxa yeme matsi waiká mimaiwe kaneuyianeni. Hikuri ke kanayaaní, yuyeikiya kuxi kapikuhekikita yuhuyetá. Maxa waiká meuyuawi metá kwinie tihekiati ha’awati metá naiti mariweti kanikakaiyaritini ri. Tutukira ‘awatana matiwie witaritsie kaniutaneeka metá ku haiyari kanihikitini wirikuta kwieyaritsie mieme. Yaxeikía tsiere tsi, matiari maxa meuyianeki, tsiere Tamatsi Paritsika kanihikitini.
Tsiere Taheimá miyuawitsie, Tatewarí hetiatsie, mana Tamatsi Kauyumarie kanihekiaka, kakaiyari niukieya. ‘Iki maxa kakaiyariyari xeiyá kapiyumainia metá kaniuyenaukwierini. Marakame kaniniukameyatini ‘aku memutikwikatsie kakaiyarixi memiwaku’eiyatsie metá tsikapireuyutananaitiawe, yiki pita reuyexataneti ya ri matsi katiparewimiki. Wewiyatsie, mu’utana kuterixi mekanatineikani, ‘aku tsi kename miki kakaiyarixi waniukame hiki.

Kieri, tiyutawaitiwame katinitewaka, hiritsie muteuyatsie kanixuxuawereni.
Xatsika kananuyineni hikuri ‘akuxi mikatahekiariwekaitsie kieri meri ri kanihekiakaitini. Waníu Takutsi Nakawé kanitikwa’akaitini mutiye’ekaitsie ‘aku ‘ewixi memu’uwakaitsie. Wixaritari makaneyexeiyani tikiyari mitiyutawaitiwaki tsi tikiyariki yukakaiyarixi mekaniwaku’eniwani. Marakate mekaneyexeiyani tsi kieri tawaiyaya kwinie katinitirikaiyeni miki xeikía mekanikemaka. Kieri kaniyukakwerieka ‘aimieme hau’erieti mekapeyexeiya, nai reye’atiiriwati kaniyutaunieka.
Hikuri hapaina kapi’ane kaniyutainieka tsepá yumiireti memiteheyexeiya kaniyutaunieka, kieri ta memayexeiya yuxewiti xeikía mitahiawe kaniyutaunieka pini mirexeiyaniki ya wewiyatsie mireutamaiweniki, yeme matsi xaweri yuitiwamete mekaneyexeiyani. Hipati marakate mekaneyexeiyani hikuri maiyaya meuwautikaiti. Kwikari hepaitsita hikuri matsi kwinimieme katinayexeiyarieka tsi kanimaiweni, kieri matsi kwinimieme katiniyutawaitiwani, tsiere ta katiniukananaimaka.
Wewiyatsie, xika huyé peyexeiyatiyaní ‘aku Tatei Yurienakatsie matinena hekiatsipa paiti kanatineeka, kieri huyé hixiapatsie kanikaweni. Tuutú kwinie yeuti katineukuwieka maxa kwaxieya hakawitiati miyuawi taheimatsie. Mikitsie tiki tataxawiti kanakawika kwiepa ka’eerietikaiti kuterixi hikuri memiwiya pai mekateneukuwika yuhetsie me’ikamanati, mikiki waiká metekemati mekanakikani waiká memitemaitiwa.

Xatsikate

Yeme hixiapa hetía Yiwipa, mana xukuri tsiiraiyeti kani’uxipieka. Miki katinaxaxatani tanuiwari ke mitiuyutsutia, yaxeikía tsiere tukari wimati katineukumaka.
Xatsika kananuyineni, kename matiari xukuritsie tukari hatinuiwaxi, Tatei Yurienaka mi’ane pai, miki tsiere tinaiti mirayeniniere katiniuhekiata. Yutaitá, xetameki ma’utikatsie ‘imiari tukarieya kanahekiatani; ‘aku meripaiti ke memi’anenekai meri kiekatari metá kakaiyarixi. Hiki ‘imiari teiteri memu’exime pai mitiyiraxianiki metá kimana memiwikwekaki tukari meuhane.
Tuutú wa’ati metiyirani pai katiniyuxexeiyani, raxaxatati kename ‘aku tsi tiyiratiwame hiki metá nai tukari kanikuhekwariyani. Tsiere tuutú nierika pai kaniyuteriwaniaka, kiekari yuhetsie kaniwimani, tsi ‘iki kakaiyarixi wamaiyáki kaniutinuiwa. ‘Aimieme ‘iki tuutú ya nierika kaniye’axeni Tatutsi Xiweri Timaiweme hetsia paiti, ‘aku wewiya hixiapa ma’uxa, miki nai katinaxaxatani ‘iki wewiyatsie.

Xukuri meri mieme heimatsie, makananuyutaxeiyani, Watakame mati Takutsi Nakawé, miki wixárika meri kiekame, miki ta ‘uká maxa ‘awateya kana’uitiaka, kakaiyari meri mieme yuxatati.
Xatsika kananuyineni waníu takaneuyewení tekaniutihauni. Takutsi kananuyewauní Watakame mikuwikweniki kanuwa wewiya kanita’aitiani metá kanakayerini tsiki heuyiwime mati tsiere ‘ikú ‘auxuwime hatikiti. Yunaiti naitsarie mekananuhautikine. Matiari yu’utata mekaniuhauni, mana Takutsi yumimixi mimaiwe kaniuhayewa hiki yemuri Hauxamanakaa katineyetewaka, tatsi ri Cerro Gordo miretewatsie Durango. Kwiti ta Tsierieta mekaniye’axiani. Muwa ha kanakawatiyani kanuwa mana kaniyuhayewa Xapawiyemeta kanayaní, Chapala harakunayaritsie. Watakame kaniukateitini, ‘ana kaniyu’iwiya kename tewaya tsiki meuyiwi, yunawiyari hanutihinati, ‘uká hayeikakai. ‘Ana ri yu’iya kaneyeitiani metá ‘iku kaniuka’eni.
Wewiyatsie, xukuri ‘utatana tsiki heuyiwime tekanixeiyani xirikitá paiti hayekaiti kiekari matiari mieme xatati. Takutsi tserietanatsie kanahekiaka Tateixapawiyeme tsiere yuhetsie wimati Tatei Haitsi Kipuri. Tateteima ni’ariwamete tserieta metá ‘utata miemetexi Watakame ke mitiutia ‘akuxi kanuwa kahakanuawekaku kuxatati. Mimixi yiwiti mihekía wa’ati tatateima wahetsie meuweni pai katiniyuxexeiyani Takutsi ‘itsiya ku’eriwati. Watakame tawari kanahekiaka tutukiratsie haweti, ‘aku Xapawiyeme mu’uyatsie miratiwiya, kanuwa makanuatiyatsie, nierikatsie paiti kaniye’aka. Hiki ‘awate kanaka’uitiaka metá takwatsite kanexeiyani marakariya maiyaya. Wa’ati kakaiyarixi waniukiki mitiuyiní pai, matiari ‘uká kaniukaxeiya, ‘aku hauyuawiti mawe, miya ri ‘aneti meri nuariekame kaniyianeni.

Watakame, matiari mutiwataxi, kiekari kaniukamaní mitiutihautirixi meunuatsie.
Kanuwa huyeya ke mitiutia katinaxaxatani ‘aku ‘utata metá tserieta huyeyari hiki kiekari waiká memitehayexeiya mukumanetsie: Tatei Hiri hixiapayaritsie, Sierra Madre Occidental ‘utata katsutiti tserieta pai meukayune wixarika kwieyaritsie.
Wewiyatsie Watakame kanahekiaka yemurite tsata hiri xatati yuwaritsie yuwatsiya hatiti. Hutati kiite mahekía xewiti kí kanihikitini xewiti ta xirikieya, mipai ri ti’aneti, watsiya kamati kiekari kanayeikani metá wixárika kiekarieya.
Mana tukari kanaye’aka metá tukari nuiwari. Xutsi tuutuyari witsi’aneti muwa kanatiweni Taheimá miyuawitsie paiti heutiyuneti. Tikwaiwame matiari mieme raxaxatati, tsiere kakaiyarixi wiyekate tiirixi mekanahekiaka. Wixaritari wakiekari watukari kani’aneni, tiirí nuiwakate ya tsimeyumaateti xutsitsie metá ‘ikiiri xitayaritsie mekaniutaneetikani, tsiere witaritsie ya tini haitsie.

Xurimarika mawaritsie mieme waiká kanaye’aka kimana tukari, yiraritsika metá kipuri mekanayewauká.
Xurimarika tukari kani’aneni. ‘Aku mawaritsie memitikwekwewiwa miki kakaiyarixi kaniwatukaritini, tsi ‘ikiki nuiwari hekwati kaniutawekeni. ‘Aitsikate mekanitixurimawani kimana kakaiyari kaniwatiniutiamiki metá tunuari kaneyuti’enietiyeikani.
Wewiyatsie Tatei Yurienaka meyuhutame tewaxi waxuriya kanikwewani, xewiti turu ‘epati xewiti ta tsikeru ya xewiti muxá manuka’ikatsie mekanahekiaka mexi wakiipítsie xuriya ‘uhane.
Miki watsata Tatutsí Maxa Kwaxí kanihekiaka, maxa kakaiyari kwi wa’ukiyari metá muwieri ya Tatewarí ‘itsiya yuxatati.
Yuwaritsie Tatei Yurienaka kanatikiní metá mu’uya xuriya muhanetsie kaneumu’uni ‘aku tewaxi waxuriyatsie. Katiniyuxexeiyani wa’ati Maxa Kwaxí ‘ikwai mimaiwe metá kwie tiyiraritiwame miwaniukametini hepai, ‘aku kimana mitiutiyiyira metá ‘ikwai mayeika. ‘Iki tinaiti yuhetsie ‘utaneetikaiti katini’aneni, tsi mawari hayexewiti kani’aneni tewi hepaitsita, kakaiyari hepaitsita metá tita metehayewauti memiteyía.

Mitiuyiwikaitsie metá Metseri xeikía mikixekaitsie metá xurawetsixi, ‘ana matiari máxatsi haramaratsie mekanatinuiwa metá mekaniyekine Taheimá me’erieti. ‘Emekatenakine witarita tsata metá yiwikita meniuhukaitini, kwiexiekaripa me’uye’axiaka, xewiti maxa kaneyuyetuani matiari yu’auxuwiti teweweiyamete wahetsia, miki ‘awatamete waketate mekaniuyeikirimekaitini Haramaratsie paiti mehatinexiaka. Maxa muumiiyatsie ri ‘iyarieya hikuri maiweti kanayaní. ‘Ana ‘awatamete mekanitakwani miki maxa yuyetuaku ‘awatamete nierika mekana’iwa. Maxa miyuyetuaki kakaiyari maiweti kanayani metá wixaritari wamatsika. ‘Awatamete wahepaitsita Maxa Yuawi mimaiwe kanayaní. ‘Ana Wirikuta, hekiatsipa ya kakaiyarita, kaniutinuiwa Tayeu, ‘Aimieme matiari maxa katinitewaka Tamatsi Paritsika.
Wewiyatsie, ‘iki naiti niuki kaniyukuxatani Tatsutia Yiwipa hatineeti kwie heimá ‘uyeyaka taheimá miyuawitsie pai kaniyuhayewa.
Nierika ‘utata hetiatsie matiari maxatsi haramaratsie mematinexia kwi tewa paiti mekanekine, Tatei Yurienaka hepa me’eerieti. Muwa wawiniyari kanihekiaka hikuri maiwemekame hetsie.
Nierika heimá tserietana, wana taheimá miyuawitsie, mana Maxa Yuawi kanihekiaka nai rakapiiti metá ‘epaati kwinie re’awatikaiti. ‘Awatana tutukira kanatiwieka haikuterixi wahetsie ‘utaneeti metá matiari witari hekiatsipa makaneika.

Matiari maxa mumierietsie ‘ana tsiere yumatiari tau kananatineni.
Wewiyatsie, huteiki kaneutiyuneni, yeiyarieya tsutía hatiyuneti, ‘aku tayeu huyeya tatsutía hatineeka taheimá miyuawitsie pai ‘uti’ati, tatsi ri mewatinuiwaxitsie hekiatsipa, taheimá wixaritari wakwietsie katine’aneni.
Yiwipa ‘akuxi tayeu kanihekiaka tewi pai ‘aneti yumu’utsie tai tiiyari hayeti kwieta muyetiatsie. Xatsika kananuyineni kename nunutsi ‘iká muriti metá ‘uti’itsaiwati ya ‘uyekipeti kwinie reutamiiweti, waníu taipa kaneuyuhianí, Yiwipa kanikahaní metá nai ‘ukexiyaka Taheimá kiekaritsie kanetineeni yemuri Paritekiatsie. Xewiti kapimaatekai ke mititewakai ‘aru ke ¡tau, tau! Kaniutayiní metá Tayeu katiniuteriwarieni. Mipai ri kakaiyari kanayaní Tayeu.
Kiekari matiari miyukama metá ha xeikía mi’anekai kanakawatiyani. Mana niu’atiyani matiari kiekari makate watukari. Kakaiyarixi me’utixereka meniuku’uixiani yemuritetsie, tetexitsie metá hipame pinitetsie ‘ukitsi metá ‘ukari ha mukumarixia mekanakine. ‘Aimieme kakaiyarixi yuxexuiti yupariya mekaniuku’uitiaka wixárika kwieyaritsie. Tau manatineetsie Wirikuta kwieyari kanahekiare nierikatsie kanatinuiwa ‘aku matiari kikamete hikuri maiwekameki memutakwaitsie. Hekiatsipa ri me’uyeniniereti matiari mekaniuheinini haikuterixi.
Huyé taheimá miyuawitsie makayune kwiepa pai kanikateekeni, Tatei Yurienaka xukurite yuhetsie kaniwimani, ‘aku tsi tinuiwitiwame, hetsiena witari Wirikuta mieme kaniwimani metá wixaritari wakiekaritsie paiti kaniye’atiwani. ‘Iki huyé nierikatsie paiti kaniye’axeni, matiwamete mipai mekateneiweiyakakuni tau ya miranatineikaniki Wirikuta pai hakaneikati kiekari hekwame ‘utinuiwitiwati taheimá mieme.

Tatewarí mutinuiwaxitsie hekiatsikaya matiari hekiariya metá xikariya kiekatari kaniwarumini, ‘ana kuxi waiká kapiyuhekiaka metsaki metá xurawetsixi waheki xeikía kaniuhekiakaitini. ‘Ana kuxi tau kapihekiariwekai. Tai tsi’aneti ‘aneti mutinuiwaxi xeimieme yeuxu kaninawamikikaitini.
Tatewarí kakaiyari meri mieme kanihikitini kiekari heimá miemetsie, nierika maiyaya kaniwimani metá kimana kaneuniereni. Tatewarí mutinuiwaxitsie paiti yunierika kaniwarumini metá memite’uyemaikaki maxa ‘iweiyaripa metá hekiariya meheuwautikaiti Wirikuta kwieyaritsie. Mipai meteniyu’enieka taheimá metá tahetia kiekatari Tatewarí hetsie me’utaneeti, teiteri mipai yukakaiyarixi meteniwa’enieka.
‘Aimieme tatewarí kwienie katineutaheiniweni, matiari Tsaurixika kanihikitini, tiyu’uayemawame metá kwikame: kemakameki yuri marakame katinitewaka.
Wewiyatsie, Tatewarí kanahekiaka tayeu kwewieti Paritekia heutiniereti. Tayeu, tai taheimá mieme pai, nai yupiinite katinakapika: muwierite metá takwatsite. Tatewarí teetana kwikari kanayeneikani metá yumamaki kaneuta’itiwani huyé ke memiteweiya matiwamete. Ku hetsie kanaweni Kauyumarie hetsie mawie, niuki kakaiyari. Mikitsie yuniuki kananutuayani kikamete katirate metá kixaurite memite’upine wahetsia. Katirateki tau memanukutuikani pai katinihekiaka, haurite kiekari ‘itetuiniyari hetsie me’utaneeti. Yuyeiyá memayexeiyaki Tayeu mekanatinetiani. Xewiti ku hetsie kanakawieka Kauyumarie hetsie mawie, mipai Tatewarí niukieya katinánupineni. Hixitana kanewatineikani nierikaya.
‘Iki yuhutati miya me’aneneti Xurawe Temai mekaneuyiaka, xurawe ximeri mieme metá xurawe taikai mieme, miki mete’utamiiku tai mekanakahianí Tatewarí mitinuiwaki metá ku Yiwita mieme mekana’i’iwani mukahekikiaretsie.

Around the right side of the nierika is the most complete and eloquent story in the yarn painting. It is about the origin of the first rain serpent, the girl Nia’ariwame.
The myth tells of how the young Nia’ariwame endured the constant scolding of her parents who called her bad-tempered and complained of her shapeless serpentine appearance.
She fled her house. Adopting the form of a snake, she slithered far away leaving small puddles and springs in her path. She traveled to the five directions of the universe and gave rise to the five mother goddesses Tateiteime of the rain. When she reached the world “above,” she was turned into the rain serpent of the east, Tatei Matinieri.
Then her brother found her and asked her to return home with their parents. She agreed, sent her brother home and promised to return. Nia’ariwame was good to her word, but she arrived as a furious storm that destroyed her parents’ home and killed them.
Nia’ariwame, now as the mother goddess of rain, also traveled to the other directions of the universe to carry the gentle, beneficial rains to those who go on a pilgrimage to her new home in the east and grant them fertility.
In the yarn painting the sequence of the story is cyclic. It is told from below to above on the right side to descend again on the left side.
Below the newborn Nia’ariwame can be seen emerging from between the mountains with her blue head and snake-like body. She timidly coils herself beneath a large deer face that might be her mother, who some myths identify as Tatei Uti’anaka, mother goddess of catfish and ancestor of rivers and fish. Standing on the deer’s head and under the nierika on the right, a human couple stands face to face. Nia’ariwame’s parents are also identified with an oak (her father) and a pine (her mother). At the same time, it is told how Watakame, the first cultivator and his wife, the first woman, procreated the first rain serpent and her brother Xikuakame, squash boy.
To the right of her parents appears Nia’ariwame, now as a snake, fleeing her homestead and emerging on the roof of the temple en route to the celestial world. Now “above,” she appears as the enormous rain serpent of the east Tatei Matinieri with a deer face, antlers, and tails. Beside her are the different transformations or appearances or rain: a small insect or butterfly evokes young children or “rain children”; an enormous bull suggests Hakuyaka, the mythical bull who personifies downpours; a cloud serpent (haikuterixi) like those dreamt by initiates in Wirikuta; and a cloud (hai).
Descending on her return home on the left side, a triple being that refers to several characters flies by. As the brother of Nia’ariwame, Xikuakame the squash boy appears under the three varieties of this fruit and squash leaf ears. However, Xikuakame is also the ancestor of lightning bolts, which relates him to Hakuyaka, the great mythical bull of heavy rains. Both have bull horns and are a sign of storms.
In contrast, the bull horns are also related to “mestizos” or non-Huichols because “they come from afar.” This coincides with the fact that in other versions of the story, the brother of the goddess Tatei Nia’ariwame is the wind god Tamatsi ’Eaka Teiwari, “Our Elder Brother, the Neighbor (Mestizo) Wind.” Ill-tempered like his sister, the wind is responsible for bringing clouds, but sometimes also for dispersing them. In the yarn painting, these three beings that resemble a mischievous “devil” seem to transport their sister the rain back home, but as a destructive storm. The “little devil” in the upper part seems to throw her into a gourd.
The siblings’ return home is shown as a serpentine line or path that goes down to the place they were born where hanging inverted gourds drip rain in the form of blue dots or droplets. From the two closest to their parents come lightning and black dots that suggest hail, signaling a storm.
Finally, the serpentine path cradles three small children facing skyward. This image evokes the fiesta celebrating the first fruits called Tatei Neixa, where people bid farewell to the rains at the end of the rainy season. Young children undertake a symbolic journey to Wirikuta in the form of cotton balls that are tied to a rope toward the east, the world “above.”
This path of children and gourds is the image of the rainy cycle at the same time as the journey from the surface of the earth toward the celestial world of the gods.

In the middle of the upper part of the yarn painting, over the figure of Tatutsi Xuweri Timaiweme, Our Great-Grandfather, is the story that, in a way, closes the cycle of all the others.
It is about the ancestors and their return to earth as deified beings in the form of irikate or “arrow people.”
The ancestors who made the first pilgrimage to the east from the waters of the sea in the west became deities at sunrise when they obtained the nierika, “gift of sight,” through the deer sacrifice. Thus, they inaugurated the path that people had to follow from then on to be able to be initiated.
The deified ancestors of humankind, who “are now like ancestors,” return to the world as small quartz crystals tied to ritual arrows. These sacred effigies personify them, so they are called “arrow people.”
In the yarn painting three male ancestors and three female ancestors are entwined with vines sprouting sacred elements: deer tails that identify them as deified ancestors; nierikas, their instruments to see; hearts that evoke their iyari (their memory, heart, essence, or “true being”); and “arrow people.” These irikate point downward indicating they will be shot at the surface of the earth to be among humankind. But they also point directly at the head of Our Great-Grandfather Tatutsi Xuweri Timaiweme, suggesting that everything he has shown is, in reality, the essence and the iyari of the ancestors.